Pilt

Raamatukogude spetsialistid arutasid tulevikuplaane

23. jaanuaril kohtusid Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus DataCite Eesti konsortsiumi moodustavate ülikoolide raamatukogude spetsialistid, et planeerida tegevusi avatud teaduse toetamiseks vastavalt järgmise perioodi eesmärkidele.

Konsortsiumi aastakoosolekul 2016. a. detsembris püstitati ülesanne minna teadlastele lähemale. See tähendab, et tuleks uurida, kuidas ja kus säilitavad teadlased oma andmeid praegu ning pakkuda võimalust lisada andmetele püsiidentifikaator DataCite’i vahendusel. TÜ erialainfotalituse juhataja Lilian Neerut tutvustas uurimust „Teadusandmete haldamise ja jagamise praktikad Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste ning sotsiaalteaduste valdkonna teadlaste ja doktorantide seas“. Sellest võib järeldada, et teadlased jagavad oma andmeid küllaltki meelsasti, kui need on korrektselt hallatud. Oluline ülesanne on jätkuvalt tutvustada andmehalduse vajalikkust ja selle kavandamist andmehaldusplaani abil. Selleks töötatakse välja koolitusmaterjale ja juhendeid.

Raamatukogude spetsialistid toetavad Horisont 2020 projektide andmehaldust, pakuvad OpenAire’i teenuseid ja jagavad infomaterjale ning suhtlevad teadlastega ka otse teaduskonverentsidel.

 

 

DataCite Eesti konsortsiumi aastakoosolek

15. detsembril toimus Eesti Teadusagentuuris DataCite Eesti konsortsiumi partnerite aastakoosolek, kus võeti kokku tegevused viimase pooleteise aasta jooksul ning kavandati edasisi plaane.

Tartu Ülikooli kui DataCite liiget esindasid teadusprorektor Marco Kirm ning TÜ raamatukogu arendusdirektor Liisi Lembinen, teadusandmete peaspetsialist Tiiu Tarkpea ning teadusandmete spetsialist ja erialainfo talituse juht Lilian Neerut. Partnerülikoolidest osalesid Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma, Tallinna Ülikooli teadusosakonna juhataja Tanel Mällo, Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal ning teadusosakonna juhataja Aivar Auväärt. Eesti Teadusagentuuri poolt olid kohal juhatuse esimees Andres Koppel ja uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku.

Tartu Ülikool esitas möödunud perioodi tegevus- ja finantsaruande ning tegevuskava järgmiseks aastaks. DataCite Eesti tegevuse põhiraskust kannavad teadusandmete ja erialainfo spetsialistid ülikoolide raamatukogudes. Kuna see tegevus on raamatukogude jaoks uus valdkond, keskenduti alustuseks eneseharimisele ja koolitustele. Näiteks TÜ raamatukogu infopädevuse kursusel on teadusandmete-alast koolitust saanud juba 169 doktoranti.

Koosolekul tutvustas Liisi Lembinen OpenAire teenuseid ning Lilian Neerut andis ülevaate TÜ teadlaste küsitluse tulemustest, mis käsitles teadusandmete haldamise praktikaid.

Järgmise perioodi eesmärk on minna teadlastele lähemale. Selleks toetatakse Horisont 2020 projektide andmehaldust, juhendatakse andmehaldusplaanide koostamist, selgitatakse välja olemasolevad andmekogud, et võimalusel omistada andmetele DOI. Oluline teema on teadusandmete säilitamise repositooriumid ja nende arendamise vajadus ja võimalused.

Liikumisel avatud teaduse poole otsitakse koostöövõimalusi Eesti Teaduste Akadeemia ning Eesti Teadusagentuuriga täiendava rahastamise osas, partnerite otsingul ning akadeemilise maailma mõtteviisi muutmisel.

 

 

Pilt

DataCite Eesti infolaud teaduskonverentsidel

Teadusandmete spetsialistid ülikoolide raamatukogudest võtavad osa teaduskonverentsidest, et tuua info DataCite Eesti tegevusest ja võimalustest teadlastele lähemale.

Üks võimalus DataCite Eesti konsortsiumit tutvustada on minna kohale sinna, kus teadlased kokku saavad, seista nendega silm silma vastu ning vastata küsimustele teadusandmete säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kohta DataCite vahendusel.

Esimene oli Kersti Laupa Eesti Maaülikooli raamatukogust, kes olid infolauaga kohal 10. novembril 2016.a EMÜ konverentsil "Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine". Teadlastel oli huvi avatud teaduse põhimõtete vastu ning küsimusi, mida annab neile DataCite.


Pilt 23. novembril osalesid TÜ raamatukogu spetsialistid Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teadus meediastunud maailmas“, kus vaheaegadel jagati infot DataCite Eesti kohta. Kuna sellel konverentsil osalesid nii teadusajakirjanikud, teaduse populariseerijad, teadusadministraatorid kui ka teadlased, oli võimalik viia konsortsiumi tegevus laiema publiku ette. Seda teemat toetasid ka mitmed konverentsi ettekanded, Jonathan Stonemani „Avatud andmed muudavad maailma. Kuidas? Kuidas teadlased (kaasa arvatud mina!) saavad panustada?“ ning Eesti Statistika peaanalüütiku Peeter Annuse „Suuremad vead ja eksimused statistiliste andmete tootmisel ja ajakirjanduses kasutamisel.“

Andmete tähtsust, kättesaadavust, kontrollitavust ja lahtimõtestamise olulisust toetavad ka konverentsil kõlanud uued mõisted: andmeühiskond, teadusnõustamine, infoäri, computer-assisted reporting, fact checker, fake news, failed science.

 

 

Pilt

Eesti maaülikooli raamatukogu spetsialistid omandasid rahvusvahelisel tasemel teadmisi teadusandmete haldamisest

EMÜ raamatukogu spetsialistid Kersti Laupa ja Heli Viira osalesid esimest korda Digital Curation Centeri korraldatud konverentsil, kus rõhk on teaduse avaandmetega seotud praktilistel küsimustel ja töötubadel, et pakkuda teadusandmete haldamise koolitusi ja teenuseid.

XI rahvusvaheline Digital Curationi konverents pakkus võimalust saada kokku mõttekaaslastega, kellega arutada teadusandmete haldamisega seotud päevapoliitika üle ja vahetada praktilisi kogemusi. Konverents oli Laupa ja Viira sõnul kõrgetasemeline, alustades sõnavõttudest ja lõpetades osalejatega. Esindatud olid juhtivad ülikoolid ja raamatukogud (MIT, New Yorgi, Cambridge’i, SLU, Stanfordi ja Purdue ülikool, Briti Raamatukogu jne), oma kogemusi ja mõtteid jagasid teadlased, raamatukogude esindajad ja teadusandmete spetsialistid. „Ettekandeid peeti avatud teaduse aktuaalsetel teemadel, sest praegusel digiajastul on teadusandmete haldamine muutumas akadeemilises tegevuses üha tähtsamaks. Selles küsimuses vajavad ülikoolid igasugust toetust, muu hulgas ka uute infrastruktuuride loomist,“ ütlesid osalejad. Kõige enam meeldisid ja jäid neile meelde ettekanded teadusandmete haldamise süsteemi loomisest Loughborough ülikoolis (UK) ja pilvepõhised arendused Monashi ülikooli (Austraalia) institutsioonidele. Enim omavahelisi arutlusi tekitas külalisprofessor Elisabeth Lyoni (Pittsburghi ülikool) ettekanne haridusest reaalses maailmas ja teadusandmete spetsialistide rollidest (andmeajakirjanik, -analüütik, -insener) ehk mida õppekavade arendamisel silmas pidada. Lisaks põhiesinemistele sai konverentsil osaleda mitmetes paralleelsessioonides ja töötubades. Laupa ja Viira valisid kuulamiseks ja kaasa mõtlemiseks just sellised, kus tutvustati strateegiaid teadusandmete avatavuse ja taaskasutuse parandamiseks. EMÜ raamatukogu spetsialistide arvates oli kogu konverentsi korraldus läbi mõeldud, õhkkond sõbralik ja esitlused professionaalsed ning oli, millest õppida. Nende sõnul said nad kinnitust, et on õigel teel, kuigi üsna selle alguses. Laupa ja Viira meelest peaksid nad edaspidi teadusandmete haldamisel ja kättesaadavaks tegemisel kuuldu-nähtu põhjal keskenduma raamatukogusisesele õppele ja õppimisele õpetamise kaudu.

 

Pilt

Esimene Tartu ülikooli teadlase e-arhiiv jõudis kestva säilitamise keskkonda.

Tartu ülikooli digitaalarhiiv DSpace’is on avaldatud emeriitprofessori Hannes Tammeti isikuarhiiv. Kuues kollektsioonis säilitatakse üle saja elektroonilise dokumendi, kokku ligi 700 faili, mille hulgas on nii teadlase akadeemilisi publikatsioone kui ka õppe- ja teadusmaterjale.

Isikuarhiiv on loodud omaniku initsiatiivil, kellelt pärineb ka andmete valik ning esmane kollektsioonide jaotus. Tegemist on esimese kestva säilitamise keskkonda üles laaditud elektroonilise isikuarhiiviga, mis erineb mitmes aspektis paberil originaaldokumentidest koosnevast traditsioonilisest isikuarhiivist. Hannes Tammeti e-arhiiv on seotud erinevate väliste veebikeskkondadega, sh hiljuti loodud TÜ teadusandmete repositooriumiga Datadoi, mille kaudu on võimalik digitaalobjektidele anda püsivaid DOI-numbreid ehk digitaalse objekti identifikaatoreid.

TÜ digitaalarhiiv DSpace’is peahalduri Heiki Epneri sõnul võivad isikuarhiivid olla väga erinevad. Kui teadlasel on soov oma arhiivi kestvalt säilitada, on olemas esmane ettekujutus jaotusest ja materjalidest, mida on vaja eraldi esile tõsta, siis tasub kontakteeruda TÜ DSpace’i halduritega raamatukogus. „Arhiivi formeerimisel arvestame eelkõige teadlase ja eriala asjatundja soovidega,“ rõhutas Epner.

TÜ institutsionaalne repositoorium http://dspace.ut.ee/ ja teadusandmete repositoorium http://datadoi.ut.ee/ on standarditel põhinev avatud lähtekoodiga platvorm, mida ülikool pakub oma liikmete ja teiste osaliste loodud digitaalmaterjalide kogumiseks, pikaajaliseks säilitamiseks ja avaldamiseks. DSpace’i repositooriumi süsteem on võrdlemisi paindlik ning seetõttu kuuluvad säilitamisele kõik materjalid, millele on vaja tagada parem juurdepääs ja nähtavus.

Kontakt: Heiki Epner, TÜ raamatukogu digikogude analüütik, tel: 737 5796, e-post: heiki.epner@ut.ee.

 

Pilt

7. septembril said TÜ raamatukogu juhatamisel Eesti Maaülikooli raamatukogus kokku DataCite Eesti konsortsiumi liikmete raamatukogude esindajad, kes on vastutavad DataCite ja DOI teenuse pakkumise eest oma ülikoolis.

Vaadati üle 2015. a. tööplaani täitmise seis ning tehti kava järgmiseks aastaks. Tulipunktis oli koostöö korraldamine ning ühiste koolitus- ja juhendmaterjalide loomine. Tehti ettepanekuid DataCite Eesti kodulehe sisuliseks täiendamiseks. Infot jagati Open Access nädalal (19.-25. okt.) toimuva töötoa ja konverentsi kohta. Arutleti institutsionaalsete teadusandmete repositooriumide teemal.

Raamatukogud töötavad selle nimel, et olla valmis pakkuma kõiki teadusandmete haldamist toetavaid teenuseid ülikoolide teadlastele, mis muutuvad eriti aktuaalseks, kui Eestis sätestatakse riiklik avaandmete poliitika.

 

Tartu ülikooli loodusteadlased registreerisid ligi pool miljonit teadusandmete objekti

Pilt
PlutoF pilves talletatavatele teadusandmetele omistati paari päeva jooksul 486 912 DOI-numbrit (Digital Object Identifier). Püsivate identifikaatorite registreerimine toimub DataCite Eesti konsortsiumi kaudu, mille abil tagatakse liitunud teadusasutuste liikmeskonna poolt loodud kvaliteetsete teadusressursside laialdane leitavus ja kasutatavus.

TÜ loodusmuuseumi direktori Urmas Kõljala sõnul võimaldab DOI süsteem teadlasel teha enda andmed lihtsamini kättesaadavaks ning tsiteeritavaks. Ligi pool miljoni DOI-ga registreeritud andmestik on pärit seentegeenijärjestustel põhinevast globaalsest infosüsteemist, mis võimaldab liikide automatiseeritud identifitseerimist mistahes proovist (sh muld, vesi, taimehaigused, meditsiini proovid jne).

Iga liik on süsteemis esindatud iseseisva andmebaasiga ja varustatud nüüdseks unikaalse DOI-numbriga, mille abil saab liike kommunikeerida eri valdkondades nagu põllumajandus, meditsiin, loodusteadused jm. Liikide andmebaase arendab Tartu ülikooli teadlaste juhtimisel UNITE rahvusvaheline konsortsium ning neid talletatakse PlutoF pilves, mida arendab Eesti teadustaristu teekaart NATARC.

PlutoF platvormi teadusandmete avaldamise mooduli arendamisega alustati 2014. aastal DataCite Eesti projekti raames. Esmalt valmis PlutoF veebi-töölaual andmebaasitugi ja graafiline kasutajaliides teadusandmetele DOI taotlemiseks. 2015. aasta alguses tehti ettevalmistustöid ligi 500 000 UNITE liigihüpoteesi avaldamiseks, mille tarbeks loodi automatiseeritud lahendused andmesettide koostamiseks, metaandmete lisamiseks ning DataCite süsteemis registreerimiseks. Andmestiku paremaks visualiseerimiseks loodi ka spetsiaalne SH DOI vaade (nt http://dx.doi.org/10.15156/BIO/SH005435.07FU).

Elurikkuse informaatika ja digiarhiivide töörühma peaspetsialisti Allan Zirki sõnul võttis kompleksse lahenduse väljatöötamine aega mitmeid kuid, millest viimase etapi lõpuleviimiseks kulus nädal. „Andmete registreerimisel esines ka väikeseid tõrkeid, mis nõudsid serverite konfiguratsiooni muutmist ning suuremahulise andmestiku registreerimiseks tehtavate API päringute optimiseerimist arvestamaks DataCite'i serverite ressurssidega, kuid üldiselt kujunes kogu protsess edukalt,“ tõdes Zirk.

Kuivõrd aktiivselt andmeid edaspidi indekseeritakse sõltub Allan Zirki sõnul PlutoF pilves ökoloogia, geneetika ja taksonoomia andmebaase talletavate kasutajate aktiivsusest. Uurijatel on võimalik tõsta enda andmed mistahes formaadis PlutoF pilve ja küsida DOI indentifikaatorit. Samas süsteemis olevale andmebaasile või selle väljavalitud osale saab DOI-sid automaatselt registreerida, see aga hoiab kokku uurijate aega, sest andmed liiguvad andmebaasist otse DOI süsteemi.

„Kuna teaduse avaandmete tsiteerimine ning selle rahvusvaheline arvestus kogub kiiresti hoogu, siis on DataCite süsteemi kasutamine muutunud väga oluliseks. Uurimisprojektide rahastajad vaatavad seetõttu aina hoolikamalt kuidas uurimistöö käigus loodud andmestik avalikustatakse,“ selgitas Kõljalg. Monograafia, kus DOI-dega varustatud teadusandmeid avaldatakse, ilmub lähiajal koostöös online kirjastusega Pensoft.

TÜ raamatukogu ja TÜ loodusmuuseumi algatusel ning Eesti teadusagentuuri finantseerimisel liitus Tartu ülikool 2014. aastal rahvusvahelise organisatsiooniga DataCite, saades sellega õiguse omistada teadusandmetele üle Eesti unikaalseid DOI identifikaatoreid. Data Cite Eesti konsortsiumi moodustavad tänaseks Tartu ülikool, Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Eesti maaülikool ning liituma on oodatud ka teised teadusasutused. Täpsem informatsioon Data Cite Eesti kodulehel.

Lisainfo: Urmas Kõljalg, TÜ loodusmuuseumi direktor, tel 737 6235, urmas.koljalg@ut.ee.

Eesti ülikoolid ootavad teadusandmete ülalpidamiseks riigipoolset toetust

Ümarlaud DataCite Eesti konsortsiumi asutanud ülikoolide teadusprorektorid kohtusid ümarlaua taga, et arutada uurimisandmete haldamise ja kättesaadavusega seotud küsimusi. Kohtumise tulemusena kinnitati DataCite Eesti tegevuskava aastaks 2015 ning jõuti seisukohale, et teadusandmete indekseerimisteenuse jätkusuutlikuks ülalhoidmiseks on vaja efektiivset koostöömudelit ja riigipoolset tuge.

DataCite Eesti on nelja ülikooli – Tartu ülikool, Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Eesti maaülikool – vahel moodustatud konsortsium, mille liikmemaks tagab liitunud ülikooli teadlastele võimaluse registreerida oma uurimisandmeid unikaalsete DOI-numbrite abil. Tänaseks on rahvusvahelise organisatsiooni DataCite vahendusel väljastatud üle 170 DOI-identifikaatorit Tartu ülikooli keemia-, loodusteaduste ning keeletehnoloogia teadlastele.

Eesti teadusagentuuri rahastatud ning aastajagu kestnud projektis arendati TÜ raamatukogu ja loodusmuuseumi eestvedamisel DataCite Eesti veebipõhist platvormi, teadusandmete repositooriumi Datadoi, PlotoF ja SARV andmebaaside automatiseeritud lahendusi, mis kõik võimaldavad DOI-numbrite taotlemist ja registreerimist.

Käesoleval aastal jätkab DataCite Eesti konsortsium süsteemi ja teenuse ülalpidamisega iseseisvalt lähtudes liikmemaksu põhisest eelarvest. Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm leidis, et probleemiks võib saada olukord, kus Eesti akadeemilisel maastikul olulised institutsioonid ei saa konsortsiumiga liituda majanduslikel põhjustel.

Ümarlaua arutelus tõdesid teadusprorektorid üksmeelselt, et riigipoolsed toetusmeetmed aitaksid oluliselt kaasa DataCite Eesti koostöövõrgustiku laienemisele ning eesti teadusandmestiku nähtavusele. Marco Kirm lisas, et üheks huvitatud osapooleks, kes soovib konsortsiumiga liituda, on Eesti teaduste akadeemia, kelle moraalne toetus ja osalus DataCite Eesti tööalases diskussioonis on olulise tähtsusega.

DataCite Eesti konsortsiumi nõukogus arutati ka teadusandmete alalhoidmise probleemi. Kirmi sõnul on Eestis suurel hulgal digitaalsetel infokandjatel kirjeldamata teadusandmeid, mille säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega pole aktiivselt tegeletud.

TÜ teadusprorektor tõi näiteks keskkonnafüüsika valdkonna, kus on ligi kahekümne aasta jagu mõõdetud andmeid, mis vajavad korrastamist, kirjeldamist, metaandmetega varustamist ja säilitamist.

Sama probleem puudutab ka teisi teadusharusid ja andmekogumisega tegelevaid institutsioone. TÜ raamatukogu direktori kohusetäitja Liisi Lembineni sõnul suudavad täna teadusraamatukogud pakkuda teadlastele andmete haldamisel igakülgset tuge, alates metaandmetest, standarditest ja litsentsidest kuni andmehaldusplaanide koostamise ja teavitustöö tegemiseni.

TÜ raamatukogul on viieaastane kogemus avatud juurdepääsu ideede juurutamisel ning hetkel on see ainus teadusraamatukogu Eestis, mis pakub teadusandmete haldamisega seotud teenuseid.

Informatsiooni DOI-de taotlemise ja registreerimise kohta, DataCite organisatsioonist ja Eesti konsortsiumi kohta leiab DataCite Eesti kodulehelt datacite.ut.ee.

Lisainfo: Marco Kirm, Tartu ülikooli teadusprorektor, tel: 737 5611, 5342 7170, e-post: marco.kirm@ut.ee.

Eesti ülikoolid suurendasid teadusandmete jagamist ja kättesaadavust

Datacite logo Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool, Eesti maaülikool ja Tallinna ülikool asutasid DataCite Eesti konsortsiumi, mille eesmärk on parandada Eesti teadusandmete kättesaadavust ja lihtsustada teadusandmete rahvusvahelist kasutamist.

Konsortsiumi abil tagatakse liitunud teadusasutuste liikmeskonna poolt loodud kvaliteetsete teadusressursside laialdane leitavus ja kasutatavus.

Tartu ülikool liitus DataCite organisatsiooniga 2014. aastal, saades sellega ainsana Eestis õiguse omistada teadusandmetele unikaalseid DOI-numbreid (Digital Object Identifier). TÜ raamatukogu koostöös TÜ loodusmuuseumiga arendas 2014. aasta lõpuks välja DataCite Estonia platvormi, mis võimaldab DOI-numbrite omistamist mistahes teaduslikele andmekogudele üle Eesti. DOI-ga varustatud teadusandmed on kergesti leitavad ja lingitavad teiste andmetega, mis moodustavad omakorda suuri andmete võrgustikke.

„Võimaldades uurimisasutustel oma andmestikele DOI-sid lisada, aitab DataCite Estonia konsortsium kaasa Eesti teadusandmestiku rahvusvahelisele kasutajaskonnale nähtavaks ja kättesaadavaks tegemisele,“ sõnas Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm.

Konsortsiumiga võib liituda iga asutus või isik, kelle liitumise kiidab heaks konsortsiumi nõukogu. Liikmetel on õigus kasutada kõiki konsortsiumi pakutavaid liidestamisega ja andmekeskuste administreerimisega seotuid teenuseid, sh DOI registreerimine, teadusandmete metaandmete säilitamine, metaandmete otsingumootori kasutamine jms.

DataCite on ülemaailmne mittetulundusühing ning raamatukogude, andmesäilituskeskuste ja teiste teaduslike uurimisasutuste võrgustik, mille tegevuse eesmärk on suurendada uurimistulemuste avaldamisel teadusandmete tsiteeritavust ja selle tegevuse seaduslikkuse tunnustamist.

DataCite initsiatiiviga on liitunud enam kui 30 teadusasutust üle maailma ning tänaseks on platvormile registreeritud üle 3 mln teadusandme.

"OpenAIRE 2020": avatud teaduse uus perspektiiv

OpenAIRE logo Aasta pärast Euroopa Komisjoni raamprogrammi "Horizon 2020" käivitamist liigub OpenAIRE oma 2015. aasta jaanuaris algava jätkuprogrammiga "OpenAIRE 2020" uude rahastamisetappi. Eestis jätkab riikliku OpenAIRE projektikoordinaatorina ja konsultatsioonipunktina TÜ raamatukogu.

OpenAIRE on Euroopa ühistegevuslik ettevõtmine, mille üldiseks eesmärgiks on suurendada arusaama avatud juurdepääsu kasulikkusest innovatsioonitegevuses ja kogu ühiskonnas. Projektis osalevad partnerid teevad kõik, et avatud juurdepääs muutuks teaduskommunikatsiooni arengu praeguses pöördepunktis ülemaailmseks tegelikkuseks. OpenAIRE portaali kaudu on tänaseks juba ühendatud rohkem kui 520 repositooriumi ja avatud juurdepääsuga ajakirja, kuhu on liidetud üle 9 miljoni avatud juurdepääsuga publikatsiooni ja 1000 andmehulka, materjale 50 000 organisatsioonist ja 30 000 projektist.

Üleeuroopalise algatuse raamides teevad koostööd 50 partnerit kõigist Euroopa Liidu ja ka muudest maadest eesmärgiga propageerida avatud teadmisi ja oluliselt parandada teaduspublikatsioonide ning -andmestiku avastatavust ja taaskasutamist. Algatus toob kokku teadusraamatukogude ja avatud teadmistega tegelevate organisatsioonide töötajad, riikliku e-infrastruktuuri ja andmehalduse eksperdid, IT ning asjassepuutuvate õigusprobleemidega tegelejad, rõhutades selle üleeuroopalise ettevõtmise koostööaldist iseloomu. Eesti riiklik Open Access kontaktpunkt on alates 2009. aastast TÜ raamatukogu ja OpenAIRE portaaliga liidestatud repositoorium on TÜ digitaalarhiiv DSpace-is.

"OpenAIRE 2020" programm hakkab rakendama publikatsioone puudutavaid "H2020" avatud juurdepääsu poliitikaid ja volitusi ning muutub üheks peamiseks Euroopa Komisjoni teadusandmestiku pilootprogrammi toetavaks infrastruktuuriks. Seotuna Euroopa Komisjoni IT põhisüsteemidega on "OpenAIRE 2020" peamine kanal ja vahend "H2020" teaduspublikatsioonidest teavitamiseks. Riiklikesse avatud juurdepääsu konsultatsioonipunktidesse (ik National Open Access Desks NOADs) koondunud töötajate võrgustik kogub uues etapis "H2020" projektide tulemusi ja abistab teadusandmete haldamisel. Projekti käigus luuakse töövooge ja teenuseid, mille abil on ühiseid juhtnööre järgides võimalik rajada koostoimiv repositooriumite võrgustik ja andmeid Zenodo kaudu üleslaadida universaalsesse repositooriumisse.

Tartu ülikool tutvustab uut teadusandmete indekseerimisteenust

23. oktoobril algusega kell 13.00 toimub TÜ raamatukogu konverentsisaalis teaduse avaandmete teemaline seminar „Lingitud teaduse poole - avaandmed ja DataCite Eesti“.

Tartu ülikool liitus käesoleval aastal DataCite organisatsiooniga saades sellega ainsana Eestis õiguse omistada teadusandmetele unikaalseid DOI-numbreid (Digital Object Identifier). DataCite Eesti projekti raames arendatakse teadusandmete registreerimiseks veebipõhist platvormi ning luuakse Eesti ülikoole ning teadus- ja arendusasutusi ühendav konsortsium. DataCite Eesti konsortsiumi liikmetele tagatakse nende asutuses loodud kvaliteetsete teadusandmestiku laialdane leitavus ja kasutatavus kogu maailmas.

„Mul on heameel, et meie teadlased saavad hoiustada oma uurimistulemused Eestis ning ei pea tegema seda kasutades välismaiste organisatsioonide abi. Värsked trendid teaduspoliitikas soodustavad andemete avatuse ja ühiskasutuse kasvu ning paljudes valdkondades ei ole mõeldav oma tööde publitseerimine rahvusvahelistes kvaliteetajakirjades kui kogutud tulemused ei ole kättesaadavad teistele uurijatele. Ühinemise läbi DataCite’ga tugevneb veelgi Eesti kui dünaamilise ja innovaatilise teadusriigi kuvand. Samuti suureneb meie teadlaste ja uurimisvõimaluste rahvusvaheline nähtavus,“ märkis TÜ teadusprorektor Marco Kirm.

23. oktoobril toimuva ürituse eesmärk on anda ülevaade teadusandmete publitseerimise trendidest, käsitleda ajakirjade avaldamispoliitikasse jõudma hakkavaid andmete läbipaistvusega seotud küsimusi ning tutvustada lähemalt DataCite indekseerimisteenuse võimalusi.

Ettekannetega osalevad TÜ teadlased, eksperdid ja Eesti teadusagentuuri esindaja. Väliskülalisteks on käsitletava valdkonna tippspetsialistid Suurbritanniast, Saksamaalt ja Kanadast. Kohal on ka DataCite tegevdirektor Jan Brase. Seminar kulmineerub paneeldiskussiooniga, kus lisaks esinejatele võtavad sõna TÜ teadusprorektor Marco Kirm ja TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Toivo Maimets. Arutelu juhatab TÜ õppeprorektor Marin Hallik.

20.–26. oktoobril leiab Tartu ülikooli raamatukogus aset järjekorras juba viies ülemaailmne Open Accessi nädal, mis tutvustab avatud juurdepääsuga teadusinformatsiooni võimalusi. Nädala sees on raamatukogus avatud Open Accessi infolaud ja teemanurk. Lisaks viiakse läbi koolitus „Teadusinfo otsing internetis“, kuhu on oodatud kõikide erialade üliõpilased, kes soovivad saada teadmisi ja praktilisi kogemusi avatud juurdepääsuga teadusinfo leidmiseks.

Raamatukogu vahendusel registreeriti Eesti teadusandmetele esimesed 100 DOI-numbrit

DataCite Eesti projekti raames registreeriti esimesed 100 unikaalset DOI-numbrit (Digital Object Identifier) Tartu ülikooli keemia instituudi QSAR mudelite nutika varamu (QsarDB) uurimisandmetele.
QSARDB

Kvantitatiivsed struktuur-aktiivsus sõltuvused (QsarDB) on keemias ja seotud valdkondades (biomeditsiin, biotehnoloogia, keskkonna riskide hindamine, jne) oluliseks tööriistaks keemiliste ühendite omaduste kirjeldamisel ja hindamisel.

Tartu ülikooli keemia instituudis loodud QSAR mudelite nutikas varamu (QsarDB) on avatud interneti keskkond, kuhu saab üles laadida uuritud sõltuvused, millel on etteantud standardile vastav matemaatiline esitusviis ja mis on jõudnud teaduspublikatsioonini. „Oleme interneti keskkondades kasutatavaid nn ühtseid allika tunnuseid rakendanud juba mitu aastat. DOI koodi kui laiema levikuga tehnoloogia lisamine, annab nüüd parema võimaluse viidata andmevaramus arhiveeritud mudeleid ja muudab nendega seotud teadusartiklid interaktiivseks, jälgitavaks ja ühtlasi uurimistööde algandmed ka kättesaadavaks kujul, mis on lihtsalt kasutatavad. Ühtlasi on QsarDB loojatel hea meel, et Eesti väljastatud esimesed DOI-d just meile tulid,“ tõdes TÜ keemia instituudi vanemteadur Uko Maran.

Tartu ülikool liitus DataCite organisatsiooniga käesoleval aastal saades sellega ainsana Eestis õiguse omistada nii üksikobjektidele kui ka andmekogudele unikaalseid DOI-numbreid. DataCite Eesti projekti raames arendatakse veebipõhist platvormi uurimisandmete registreerimiseks ning luuakse konsortsium, millega võivad liituda kõik ülikoolid ning teadus- ja arendusasutused üle Eesti. DataCite Eesti projekt, mida koordineerib TÜ raamatukogu koostöös TÜ loodusmuuseumiga, on ainulaadne mitte ainult Eestis, vaid kogu Ida-Euroopas ja omab olulist mõju Eesti teadusandmestiku rahvusvahelisele kasutajaskonnale nähtavaks ja kättesaadavaks tegemisel.

23. oktoobril algusega kell 13.00 toimub TÜ raamatukogu konverentsisaalis teaduse avaandmete teemaline seminar. Ürituse eesmärk on anda ülevaade teadusandmete publitseerimise trendidest ning tutvustada DataCite Eesti projekti. Ettekannetega ja paneeldiskussioonis osalevad TÜ teadlased ja teaduspoliitika valdkonna esindajad. Väliskülalisteks on valdkonna tippspetsialistid Suurbritanniast, Saksamaalt ja Kanadast. Info ja registreerimine: utlib.ut.ee/avatud-juurdepaasu-oa-initsiatiivist.

Eestis registreeritud DOI-d

Otsi DataCite Eesti alt registreeritud DOI-sid. Otsing kuvab ESTDOI prefixiga registreeritud DOI-sid.



 

Creative Commons License This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.

Special thanks to the British Library for reference materials